Reedetud saladus-kas üllas eesmärk või parem positsioon?

Hei!  

Täna teen veidike juttu sellest asjast nagu...

...Mida teha sõbraga,  kes on su saladuse reetnud? Mis juhul on see õigustatud?

Kõik see ju oleneb täiesti, kas su sõber või sõbranna teeb seda õilsal eesmärgil.
See tähendab, juhul, kui ta arvab, et ei suuda sind ise  aidata. Et just seda kõige hullemat nüüd ära  hoida või tehakse seda kõike lihtsalt seetõttu,  et tahetakse niiöelda ennast paremast positsioonist näidata?  Vastuseid on kindlasti erinevaid.

Toon ühe näite,  kus minu arust ongi tähtis asja lõpptulemus, mitte see,  kes kelle saladuse välja rääkis...

Muidugi on saladuse välja rääkimine inetu,  ma ei eitagi seda,  kuid tuleb arvestada ka muid fakte,  mis räägivad seotud teema kasuks.

Nagu on teada siis noorte inimeste puhul on kurvastustunne suhteliselt sage nähtus ning võiksin vist isegi oma pea panti panna, kui julgen väita, et vahel võib asi  muutuda niivõrd  palju,  et tore noor inimene vōib ühel hetkel  oma peas mõlgutama  hakata võibolla suitsiidimõtteid. Just siis kõlaks minu,  kui sõbra häirekell "Ououu, kill-kõll" midagi on nüüd väga valesti. Aga mida teha, kui nii juhtub?

Kõigepealt oleks vaja aru saada,  üldse sellest, et ta sellest räägib- tuleks  lugeda sõbra poolt tehtud vihjeid.  Sellisele asjale näiteks vihjavad:

*Rääkimine „äraminekust“
*masendus
* eemaldumine jms.

Aga kuhu ikkagi pöörduda, kui tunned, et su sõber vajab abi? Kõigepealt, küsi ta käest. Räägi temaga ja äkki suudad ta kuidagi maa peale tagasi tuua.

Oluline on kuulata – praegu on olulised tema, mitte sinu mõtted.
Räägi kellelegi- näiteks inimesele keda te mõlemad usaldate.

Tõesti, seda isegi siis,  kui sõber on usaldanud oma suitsiidiplaani sulle saladusena, siis sellise olukorra puhul võib– ja lausa peab – usaldust reetma.
(Kõige tähtsam on mõista oma sõpra ja olla tema jaoks olemas!)

Kuid üldjuhul,  kui asi on tühine,  siis vaataksin ma siiski eelkõige, seda,  mida ma kellegile räägin. See tähendab valiksin hoolikalt sõpru.   Mõnikord on lihtsalt lihtsam mõnda asja mitte rääkida.

Ning sõbraga,  kes reedaks mõne saladuse mille olen talle usaldanud arvates, et see ei lähe kaugemale, suhtleksin ma viisakuse piirides või hullem variant oleks see,  et ei suhtleks temaga üldse.

Kuid  üldjuhul ma saan aru ka sellest,  kui mõnda asja võibolla tõesti välja räägitakse,  kui arvatakse tõesti et,  oleks parem kui minust veidikene vanem inimene seda teemat teab.  Et seejärel saaks otsida lahendusi vms.

Aitäh! 😇

/https://www.google.ee/search
/What do You do/