Kes ma olen?

Täna teen ma juttu veidikene ise endast, sest nii mõnigi on öelnud et, võiksin kirjutada  veidike endast. Kes ma siis selline olen? Nii ma siis seda teengi, ning seda üsna ausalt….😇

Samas võiksin ju kirjutada ka sellest, kuidas tahaksin kirjutada millestki aga ei ole nagu midagi kirjutada…😂 aga seda teen teinekord...

Alustan oma elu motoga mida on olnud mul kaks.😻

💭“Ela minevikus, kui tahad nukrutseda. Kui tahad olla murelik, siis ela tulevikus. Ja kui tahad olla õnnelik, siis naudi hetke ning ära unusta, kes sa oled, ole sina ise, naerata ja püüa alati minna edasi ning kunagi ära anna alla isegi siis  kui raske peaks olema, sest raskused on ületamiseks!”

Ja see on minu praegune elu moto: 

💭“ Eesmärgi seadmine on intellektuaalne protsess, eesmärgi saavutamine aga loomisprotsess ning eesmärk on see, mis annab elule tähenduse!”

/Aastatega muutunud mina ja nii ka minu juuksevärv/

Aga kes ma olen?

Ma tean, et  olen nüüdseks 18-aastane, tavaline  inimene, tavaline koolis käiv tütarlaps, võib-olla üks suvaks neiu, õpilane, laps, õde, lapselaps, täditütar, ning hullumoodi pöörane luuletamise,  näitlemise armastaja. Kui mind iseloomustaks keegi teine, siis ilmselt kuuleks ma enda iseloomustuseks ülbest bitchist kuni sõbralikust inimesest kurja inimeseni välja. Kuid on õnneks ka erandeid. Kuid siiski on kõige tähtsam see, mis ma ise välja nüüd mõtlesin, kes ma olen? Lõppude lõpuks pole ju vahet, mida keegi, kes mind päriselt ei tea, minust mõtleb. Niisiis arvan ma, et ma olen üsna tagasihoidlik, vaikne, arg, vahel ka kindlasti laisk, ettevõtlik, katseda julgev, tubli ja andekas noor neiu.

Küsimusest saab  peaaegu  juba vastuse kätte, seega,  võiks ju mõelda, veel ka sellele, miks olen ma see, kes ma olen? Mina tean oma vastust…

Ma olen tagasihoidlik ja arg, sest põhikoolis talluti pidevalt  minu ensehinnangu otsas, kuni tahtmine midagi teha kadus, talluti kuni minus polnud enam midagi, mis välja tuleks. Tähendab, mõte mille selles olukorras sain oli see, et “paranda  ja vaata kuidas sa ise oma asjadega toime tuled.”… Kuid kahjuks ei osanud ma midagi peale hakata, aga seegi on juba teine teema…

Ma olen noor ja andekas tubli neiu, sest ma olen suutnud õppida oma vigadest, olen saanud oma õppetunnid noorusest. Sellega olen mõistnud, et elu ei saagi olla ainult üks lust ja lillepidu. Elu osa on ka kurbus ja surm, see on normaalne ja sellega peab leppima.

Mina olen, kes ma olen...  Jah, tõesti mind on koolis kiusatud, mind on noritud, togitud, kuigi ma andsin selgelt mõista, et need tegevused mulle põrmugi ei meeldi. Olen mõelnud ka sellele, et ma olen see, kes ma olen, ning kõigile ei peagi ma meeldima. 
Keegi pole käskinud minuga suhelda ja tegemist teha, kui ma ei meeldi sulle eks! 

Jah, tunnistan ausalt et, ka mul minulgi on olnud hulle mõtteid. Mis? Keerulisel ajal käisid mul peas erinevaid mõtteid, olen ma seda tahtnud  või mitte, siis tõesti  olen minagi ennast vigastanud jms… kuid nüüdseks on see möödas... Vähemalt ma loodan,  et asi ei lähe hullemaks... 

Ei, ärge saage valesti aru, ma pole selle üle uhke, vaid nüüdseks olen ma leppinud enda saatusega ja eelkõige oma endi minevikuga.

Nüüdseks  olen ma õnnelik, et ma olen, kes ma olen ning ma olen justkui sellises staadiumis, kus ma olen suutnud endale lõpuks teadvustada, miks ma kõik see kokku olen.

 Olen praeguseks aru saanud kolme asja:
💬
"Et ellu jääda  ja tugevaks jääda tuleb hakata keskenduma positiivsetele asjadele sinu enda ümber, mitte negatiivsetele asjadele, mis  tuju ära viib, sellest pole nagunii kasu, kui sa oma tuju sellega rikud. See ei too kahju ei  mulle ega kellegile teisele sinu ümber olnutest, vaid sulle endale!"  Paneb mõtlema natuke…

💬 
"Alati, kui sa oled kurb, mõtle kellegile või millegile heale. Alati, kui sa oled kellegiga tülis, kasvõi oma parima sõbraga, siis.. Naera, sest ta jäi kellegist väga heast ilma ja seda omal süül. (Kuigi see võib olla üsna raske, aga siiski tuleb proovida) 😉 
Alati kui tahaksid nutta, nuta, kui see on vajalik, kui arvad, et see muudab midagi paremaks? Alati, kui sa oled mingi tüli tekitanud, lahenda see normaalsuse piires." 😇

💬
"Olen otsustanud jääda rõõmsaks ja õnnelikuks, ükskõik mis olukorda ka ei satuks, sest kogemused on näidanud, et suurem osa meie õnnest või viletsusest sõltub meie meelelaadist, mitte asjaoludest." Martha Washington 😇

Ma olen justkui puuvilja salat, koostisosadeks erinevad puuviljad, sest kõik on maitselt ernevalt. Mõni tunnistab ja teine teeskleb, et ei saa mõhkugi aru,  millest kõnelesin... 

Kallis selle blogi lugeja, ka Sinagi võiksid mõelda vahel sellele, miks oled Sa see, kes Sa oled?

Loodan,  et blogi kõnetas...  Ning kui on mõtteid, millest ma võiksin kirjutada või millest sooviksid,  et ma kirjutaksin,  võid mulle julgelt Fb kirjutada... 

Aitäh!😇