Iga asi jätab jälje- Kingitus sõbrale

Ühe ilusa kingituse tegelemine väärt sõbrale...

Juba paar nädalat tagasi, kui  küsisin Annilt kas tohin talle kingituse teha,  oli hetkeks mul kartus sees, juba sellepärast et,  ei teadnud mida oodata.  Kuid sain õnneks positiivse vastuse ja nii lasingi oma fantaasial lennata...

Ütlen ära juba ka alguses, et kui minu algne plaan oli anda see kink Annile alles siis, kui ise täisealiseks saan, ei  suutnud ma seda teha, võib-olla üheks põhjuseks võis lugeda selle et,  temal on neljapäeval sünnipäev. Võib-olla aga ootus, kuidas ta üleüldse reageerida võib.

Aga kui loo juurde tulla siis...

Olin juba ammu mõelnud sellele,  kuidas teha Annile, kui väärt sõbrale kink.  Mõne aja eest, lasin fantaasial lennata ning nii mõtlesingi ma selle kingi,  mida ma talle teha tahtsin välja. Kuna ma enda arust väga hea rääkija ei ole ja  ma tean,  et nii mõnigi võib kahelda selles aga ikkagi. Siis otsustasin kingi oma oskusi  proovile pannes  teha  ja see oli justkui käkitegu aga samas ka mitte. Mul on hea meel et, sain seostada  kingiga oma lemmik hobid,  käsitöö ja luuletamise.

Ammu mõlkus mul üks mõte
Ilus ja ka hea
Tegin kingituse Sulle
Ära seda pahaks pane
Headest kavatsustest oli vaid see,
nii Sind tänada tahan.

Soovin Sulle öelda vaid:
Uskudes,  et kõik läheb hästi,  lähebgi.
Leidsin sinuga koos midagi ilusat ja head üles.
Leidsin- naeratuse ja rõõmu,  ning see on hea!
Edasi nüüd liikudes, ütlen Sulle: Aitäh,
et andsid jaksu mul edasi liikuda ka
siis kui mul selleks vahel tahtmist polnud.

Anni väärib seda kinki,  sest ta on mind nii palju aidanud ja toeks olnud nende paari aasta jooksul, kuigi minuga on tunnistan ausalt üsna üsna raske olnud,  ei väida üldse vastupidist. Mäletan üsna hästi seda aega kui,  mina kui kõigeteadja arvasin et,  mina tean ikka kõike asju kõige paremini. 

Kuid need aastad kaovad ning ka minagi muutun, saan vanemaks, targemaks ning  õpin asju erineva pilgu alt vaatama... ja nii see tõesti ongi!

Võib olla üks asi mida ma olen enim õppinud juurde on see,  et oskan vaadata asjade positiivseid ja negatiivseid pooli. Mul on heameel selle üle et, olen rohkem
positiivselt mõtlema hakanud. Rohkem sellele,  et mu elu on üsna hea ja kaunis  tegelikult.

Tunnistan  ausalt nüüd veel midagi üles...  Vahel, kui mul oli mingisugune probleem,  mida Anni üritas kõigest väest lahendada.  Minuga lihtsalt rääkides, lihtsamalt öeldes mulle aru pähe pannes, siis mul oli teda tihtipeale raske kuulata,  sest arvasin,  kõigeteadja nagu ma sel ajal olin et,  räägib nagu kõik mu ümber valesid asju, kuigi tegelikult hiljem mõeldes sellele ei olnud see, mida ta rääkis üldse vale.

Aga nüüd kus olen ise saamas täisealiseks saan sellest üsna hästi aru.
Aru sellest- Mitte keegi ei ole tahtnud halba.
Ma väärtustan nüüd rohkem seda,  mis mul üldse olemas on,  nagu mulle keegi kunagi ütles siis "Me elame kui seebiooperis aga teistel võib alati asjad palju hullemad olla!" Täitsa tõsi!...

...Hiljuti üks inimene, 
ei hakka nime pidi nimetama ütles mulle ühe lause. Isiklikult kui aus olla, olen isegi mina paarile inimesele seda lauset öelnud.  Aga just ise saada see lause,  oli üsna koomiline ja   see pani mind natukene isegi  muigama. See kõlas nõnda: "Sul on mõistus lõpuks koju tulnud! Ja see on ainult Hea!"

Aga asja juurde tagasi tulles...

Niisiis otsustasingi teha Annile ühe ilusa kingi mis on tehtud just temale mõeldes. Ja see kink on tulnud tõesti südamest!  

Alustan kingis oleva kaardi peale kirjutatud, erilise  ja mulle tõesti hinge läinud luuletusega "Iga asi jätab jälje" mis kõlas siis nii:

Iga Su tehtud Tegu, öeldud Sõnad panid mind  kord mõtlema,  nii ka täna.
Nii suurem kui väiksem soov
mis tuli ja läks, jättis mu südamesse jälje.

See, mis sa mulle oma siira naeratuse, ütlemistega oled kinkinud, jääb mu südamesse kuhugi alles.

Rõõmu, mida ma kinni püüda vahel ei teadnud, ei suutnud.

Suutsid Sina siiski mu silmade ette laotada,  öeldes mulle,  "Elu on lill ning Mitte miski pole võimatu,  kui vaid usud sellesse, mida teed."

Isegi Sulle ütlemata jäänud soovid, on mõttes edasi öeldud,  ja kuhugile kirja pandud.

Ja tead?

Mälestusi Sinust on mul vaid helgeid ja häid.
Naernud ning nutnud oleme vist koos, see on  mälestus meie ühisel teel, sest iga asi on  meile ju väikseid jälgi jätnud mida on mõnus vahel meenutada. Kas pole nii?

Ja kuna külm talv,  või noh mis talv see tulemas on tegin talle ühed ilusad lillad villased sokid. Kuigi tegin talle kunagi ühed paarid,  siis ma arvan,  et nendest ei tule kunagi puudust, sest kunagi ei tea,  mis ilm meid väljas ootab,  kas soe sügis või kohutav pakane.

Enne kui päris lõpu sellele loole teen siis kingituse juurde kuulusid veel kaks ilusat rullis kirja,  mis olid kaunistatud eri värvi lipsudega. Ning mis olid pühendatud  paari ilusa luuletusega. Kahjuks jäävad need mõtted ja kaunid read ainult Anni teada, mulle kalliks saanud sõbra teada...

Ning ühe väikese tumeda šokolaadiga saab ta suu magusaks teha.

Tean olen Annile seda varemgi öelnud,  võib-olla juba tuhat korda siis tõesti kuna ma ei oska tõesti oma tänulikust sõnadesse panna ütlen veelkord kolm korda Aitäh! Aitäh! Aitäh!

Aitäh,  et minu jaoks olemas oled! 😀😇

Seekord ütlen  ma lõpetuseks et,  see  lugu  on mõeldes Anni Alevile ning sellest kuidas tegin talle kingituse... 🎁