Ja saigi minu teine arvamusfestival selleks korraks läbi. See lõppes küll suure ja ka ootamatu, kuid mitte päris ootamatu pauguga, sest me tegelikult teadsime päeva alguses et, torm jõuab õhtuks ka Paide. Mul on rõõm tõdeda et, ma sain jälle olla väga toredas meeskonnas, ma ei suuda seda siiamaani uskuda, et viies Arvamusfestival on selleks korraks tõesti läbi saanud. Kas tõesti? Päriselt!? Läbi? Juba!? Kuid kahjuks see nii kord on, mis saab alguse, peab saama ka lõpu, et sama asja järgmine kord veel lahedam ja ägedam tuleks. Kahju on muidugi mõelda, et nüüd peab jälle järgmise suveni ootama ennem kui jälle Arvamusfestivalile saab. Aga asi on seda väärt! Kas pole nii?
See kogemus oli tõesti nii nii äge. Lausa super!
Äge juba sellepärast et, mulle usaldati tiimijuhi roll. Mulle usaldati IV- tiim. See tiimijuhi roll oli üheaegaselt lahe, kuid ka samas üsna hirmutav, seepärast hirmutav et, tiimijuhi roll oli mulle üsna uus ja üks suur teadmatus, üks suur must auk. Niiöelda ohutsoon! Aga sain hakkama, ja olen elus veel! Kuigi jah, pean tunnistama, et see tekitas mulle ka peavalu, loomulikult õnneks mitte päriselt.
Mul ei olnud tõesti enne neljapäeva õhtut, välja mõeldud mitte mingisugust pilti, kus keegi olema peaks hakkama, jah plaani peal oli olemas, mitu inimest kuskil olema peab aga kes, kus olema peab seda ei olnud mul, nagu ma juba ennem mainisin enne neljapäeva õhtut peale poolt ühteteist välja mõeldud ja ka seda millal on kellegil võimalus käija vabana kaks tundi festivali ala peal ringi, kuigi olin tiimikaaslaste jaotamise peale mõelnud juba mitu päeva varem. Aga sain jaotamisega õnneks endaarust hästi hakkama ja keegi õnneks ei kurtnud, et tema tahaks olla teises kohas, kuigi vahetusi, mille olin nagu mainitud varem kokku pannud, muutsime me samal päeval ainult vist ühes vahetuses.
Kui mõelda nüüd et, mul ei olnud halli aimugi kuidas, kuhu ma peaksin paigutama ära seitse tiimikaaslast. Sain ma sellega siiski hakkama! Aga selleks olid meil ka lepitud kokku kohtumine teiste tiimi juhtidega. Ja ka targad paberid/plaanid kus said enam-vähem sobitada kus keegi olla võiks. Kõige raskem oli võibolla leida see kuldne kesktee mis oleks sobinud kõigile.
Ja olles käinud kahel koolituspäeval, kohtusin päris mitme Piretiga, üks neist oli TERE-tiimi juht Piret Kanne, kes oma ilusa naeratusega tõi naeratuse näole ja sära silmadesse isegi siis kui olid päevast üsna väsinud. Ning päris kuid ei saa öelda et, väga palju juhtus selliseid olukordi, mis olid ka natukene naljakaid vahejuhtumid Pireti nimega seoses. Kuna meid Pireteid oli kokku vist kolm või neli, ei saanudki lõpuks aru.
Aga tean kolm oli meid kindlasti, kahtlen et kas üldse neli. Aga noh, see selleks. Kui keegi hüüdis mind, ei pruukinud mitte otseselt mind hüüda vaid Piret Kannet, siis reageerisin ka mina, see oli üsna koomiline, kui ma kuulen justkui oma nime aga seal on ka veel üks teine sama nimega inimene, vaatan ringi aga see küsimus ei olnudki mulle.
Töö ülesannete kohapealt meeldis mulle see aasta miski pärast olla parklas, sellepärast et, sain tõesti sõna otseses mõttes näidata inimesele koha ette, kus autojuhid parkida võiks. Selle aja jooksul oli mul võimalus kohata mõnda kuulsust alustades Kroonika peatoimetajast kuni lõpetades ühe Pilvede all mängiva meesosatäitjaga.
See on tõesti nii tore et, ma kohtasin palju toredaid inimesi, kellega heameelga jätkaks ka suhtlemist😘 Tulen kindlasti ka järgmisel aastal!☺️ Aitäh! aitäh! aitäh kõigile Eriti meie juhendajatele Piret Kannele, Maiko Keskülale, nimetan siia küll paar inimest aga neid oli rohkem kuid kahjuks kõigi nimi ei jäänud meelde. Aitäh veelkord!
See kogemus oli tõesti nii nii äge. Lausa super!
Äge juba sellepärast et, mulle usaldati tiimijuhi roll. Mulle usaldati IV- tiim. See tiimijuhi roll oli üheaegaselt lahe, kuid ka samas üsna hirmutav, seepärast hirmutav et, tiimijuhi roll oli mulle üsna uus ja üks suur teadmatus, üks suur must auk. Niiöelda ohutsoon! Aga sain hakkama, ja olen elus veel! Kuigi jah, pean tunnistama, et see tekitas mulle ka peavalu, loomulikult õnneks mitte päriselt.
Mul ei olnud tõesti enne neljapäeva õhtut, välja mõeldud mitte mingisugust pilti, kus keegi olema peaks hakkama, jah plaani peal oli olemas, mitu inimest kuskil olema peab aga kes, kus olema peab seda ei olnud mul, nagu ma juba ennem mainisin enne neljapäeva õhtut peale poolt ühteteist välja mõeldud ja ka seda millal on kellegil võimalus käija vabana kaks tundi festivali ala peal ringi, kuigi olin tiimikaaslaste jaotamise peale mõelnud juba mitu päeva varem. Aga sain jaotamisega õnneks endaarust hästi hakkama ja keegi õnneks ei kurtnud, et tema tahaks olla teises kohas, kuigi vahetusi, mille olin nagu mainitud varem kokku pannud, muutsime me samal päeval ainult vist ühes vahetuses.
Kui mõelda nüüd et, mul ei olnud halli aimugi kuidas, kuhu ma peaksin paigutama ära seitse tiimikaaslast. Sain ma sellega siiski hakkama! Aga selleks olid meil ka lepitud kokku kohtumine teiste tiimi juhtidega. Ja ka targad paberid/plaanid kus said enam-vähem sobitada kus keegi olla võiks. Kõige raskem oli võibolla leida see kuldne kesktee mis oleks sobinud kõigile.
Ja olles käinud kahel koolituspäeval, kohtusin päris mitme Piretiga, üks neist oli TERE-tiimi juht Piret Kanne, kes oma ilusa naeratusega tõi naeratuse näole ja sära silmadesse isegi siis kui olid päevast üsna väsinud. Ning päris kuid ei saa öelda et, väga palju juhtus selliseid olukordi, mis olid ka natukene naljakaid vahejuhtumid Pireti nimega seoses. Kuna meid Pireteid oli kokku vist kolm või neli, ei saanudki lõpuks aru.
Aga tean kolm oli meid kindlasti, kahtlen et kas üldse neli. Aga noh, see selleks. Kui keegi hüüdis mind, ei pruukinud mitte otseselt mind hüüda vaid Piret Kannet, siis reageerisin ka mina, see oli üsna koomiline, kui ma kuulen justkui oma nime aga seal on ka veel üks teine sama nimega inimene, vaatan ringi aga see küsimus ei olnudki mulle.
Töö ülesannete kohapealt meeldis mulle see aasta miski pärast olla parklas, sellepärast et, sain tõesti sõna otseses mõttes näidata inimesele koha ette, kus autojuhid parkida võiks. Selle aja jooksul oli mul võimalus kohata mõnda kuulsust alustades Kroonika peatoimetajast kuni lõpetades ühe Pilvede all mängiva meesosatäitjaga.
See on tõesti nii tore et, ma kohtasin palju toredaid inimesi, kellega heameelga jätkaks ka suhtlemist😘 Tulen kindlasti ka järgmisel aastal!☺️ Aitäh! aitäh! aitäh kõigile Eriti meie juhendajatele Piret Kannele, Maiko Keskülale, nimetan siia küll paar inimest aga neid oli rohkem kuid kahjuks kõigi nimi ei jäänud meelde. Aitäh veelkord!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar