Kirjad iseendale

Mõtteid täis paber seisab mul ees,
erinevaid tundeid südame sees.
Vanad tolmunud kirjad korjasin ma üles,
need justkui tuhmunud lilled mu süles.

Kuid siis hetkeks mõtlen vaid,
nendest lugudest midagi ilusat ma sain.
Pole tähtsust sel ruumil ega ajal,
sest need on mu kirjad iseendale.

pühapäev, 4. september 2016

Virtuaalmaailma võlu ja viletsus

Reaalses maailmas võlub ju inimesi looduse kaunidus, lumerohke talv, lindude laul ja sinakas taevas. Aga mis võlub meid virtuaalmaailmas?
   Kõik tundub virtuaalmaailmas lihtsam. Miljoni võib teenida ühe koodi trükkimisega. Kui tegelaskuju arvutis mõnes mängus ära sureb, saab mängu uuesti alati alustada.
   Virtuaalmaailmas võlub meid see, et me ei saa haiget. Näiteks sõjamängudes  tulistatakse tegelaskuju pihta, visatakse granaate. Pärismaailmas on lood teisiti. Pärismaailmas sureb inimene juba ühe lasu tõttu, juhul kui inimest päästa ei õnnestu. Inimesed, kes on palju arvutis ei pruugi enam teistega suhelda osata. Neil tekib tunne, et ka reaalsuses saab valesti öeldud lause mida öeldi ära kustutada aga see ei ole sugugi nii.  Kui liiga kaua virtuaalmaailmas aega veeta võib tekkida tunne, et elu ongi nii lihtne. Kuid see ei ole nii.
  Virtuaalmaailm võlub meid oma lihtsuse ja süütusega, aga sellest võib väga  kergesti sõltuvusse jääda ja kui on juba sõltuvus, siis tuleb ka välja ohud, mis pole seotud sõltuvusega.
Kõigile võiks ka südamele panna  seda, et olge virtuaalmaailmas viisakad, vaadake ennem mida te kuskile postitate. Sest võibolla mõni solvang oma sõbrale, võib teha väga haiget. Mis sest et, võibolla oled sa selle sõnumi nüüdseks juba kustutand aga sõbrale jääb see siiski meelde. Nii et olege viisakad virtuaalmaailmas!
Aitäh kes viitsisid seda lugeda :)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar