Hei!
Kunagi on keegi öelnud, et "Mõistuse ausus seisneb tõe ees mitte alla andmises, selle poole püüdlemises, selle leidmises iga hinna eest, kergete ja mugavate poolikute lahenduste jälestamises, alandavates valedes. Olge julged otsima, hindama ja ise otsustama. Julgust iseseisvalt mõelda. Olla inimene!" R. Roman
Pole miskit siia ammu kirjutanud seega mõtlesin, et peaks üle pikaaja siiski midagi kirjutama. Naljakas on muidugi see, et viimane postitus oli pea kolm kuud tagasi. Aeg ikka lendab...
Öö see kumab taevapiiril,
justkui otsib midagi.
Hetk kaunis, öös nii lōputu näib,
juskui peatunud oleks AEG...
Vaikselt taeva poole vaatan,
viivuks silmadki sulen.
Ajaga vist paranevad kõik me haavad,
ja eks minagi muutun.
Nagu öö olen minagi erinev.
Iga järgnev öö nii erinev näib,
ainuke mis kunagi vist muutu,
on vana kell mu seinal...
Tik-tak, tik-tak, tik-tak,
see heli kostub nõnda vaikselt...
kell lööb kaksteist, aken avaneb-
see on Aeg, mis minust möödus just.
Aga nüüd asja kallale... Kindlasti on meist kõik kuulnud, üht või teistmoodi, et ausus on iga sõprussuhte ja suhte alustalasid. Iga inimene hindab ju suhtlemise alguses et, inimesed oleksid üksteise suhtes ausad. Mul endal oli just eile üks kokkupuude, ühe sõbraga, kellega oli aususest juttu. Vaatamata sellele, et ta käitus hoopis vastupidiselt minu ootustele, siis olen olen rõõmus, et saime asjad selgeks rääkida. Sest hindan täpselt samamoodi sõpruses ausust. Me kõik ju soovime et, kõik tekkinud suhted jääksid püsima ja veel tugevneksid.
Muidugi hästi palju oleneb ka sellest, kuidas inimene midagi kellelegi öelda soovib või tahab- Väljendusviis on juba oluline! Suhted pole kunagi ühe poolsed või ühele mõeldud- need on vastastikus mõlema osapoolega. Oluline on kui info liigub suheldes avameelselt, ilma et, sellest suuremat probleemi tekiks. Kuid tuleb endale meelde jätta ka see, et suheldes teisega ei tohi kunagi ennast tahaplaanile jätta. Suhe iseendaga on OLULINE!
Kindlasti igaüks mäletab ühel või teisel viisil oma lapsepõlve, kuidas meie jaoks oli oluline et, meil oli mõni usaldusväärne inimene, sõber või teised kaaslased, kellega sellel ajal suhelda sai. Aga eks see tekitas samal ajal ka veits ikka hirmu ka, sest meil kõigil oli kindlasti lapsepõlves midagi sellist, mida rääkida ei julgenud. Aga samas oli OLULINE, et meil oleks see turvatunne, mida keegi võõras niisama lihtsalt ära võtta ei saa.
Suhtlemine teistega tekitab meile erinevaid tegevusi, mingil määral ka kohustusi ja kindlasti noore inimese puhul ühtekuuluvustunde vajadust. Grupis tegutsedes on alati ju ägedam. Me kõik oleme seda mingil määral kogenud, kuid sellel on üks pisitilluke probleem. Grupis tegutsedes võib suurt rolli mängima hakata grupi surve, sest see võib panna meid tegema vahel just neid asju mida me teha ei tahaks- või kaasama sellesse tegevustesse ka teisi. Sel juhul tuleks koputada enda südametunnistusele ning mõelda nii, " Ära tee seda, mida Sa ei taha, et Sulle tehakse". Ma kuskilt, (ma kahjuks ei mäleta) kust ma lugesid sellis lauset, et "Seltskonnas on tore, kuid iseendaga peab ka tore olema". Aga nii see ongi!
Kuid suhtlemine võib mina vahel sõna otseses mõttes pekki, ning see võib lõppeda ühe inimese haavumisega. Olgu selleks siis kas ühe poolse haavumisega või lausa mõlema poolsega. Kuid mida tuleks selles olukorras teha? Nagu öeldakse putru ei sööda ju ka kuumalt, seega tuleks anda sellele olukorrale AEGA. Siis saavad mõlemad osapooled maha rahuneda ja järele mõelda, mis selle olukorra juures pani nii käituma, nagu ma käitusin.
1. Teadlikus
Teadlik tunnete tundmine, on täiesti OK. Tähtis on see, et endale seda tunnet teadvustad. Märka neid! " A ma olen haavunud/solvunud praegu" või " Ma tunnen enda sees ... ( teatud nt kurbust, viha jne) emotsiooni." Neid tundeid kogedes ja oma emotsiooni jälgides lõpuks tunne asendub parema emotsiooniga. Koge neid tundeid ja emotsioone kuid lase neist ka lahti! Liigu edasi!
2. Ausalt rääkimine, mis sind pani nii tundma, nagu sa tundsid.
Lõpuks jõuame aususe juurde ringiga tagasi. Katsu aru saada, mis sulle selles olukorras ei meeldinud. Peegelda konflikti! Väljenda olukorda, ilma süüdistusteta nt " Ma tundsid ennast halvasti, kui ..."
Siia lõppu tahaks ma tuua ühe näite:
"Ükskord andis õpetaja lastele ühe kodutöö. Õpetaja palus kodus õpilastel kirjutada paberi peale, nende inimeste nimed keda nad vihkavad või ei meeldi. Nii tulidki lapsed järgmisel päeval kooli paberiga kuhu oli kirjutatud selle inimese nimi keda nad vihkavad. Mõnel oli 1 paber mõnel 5 jne. Järgmiseks ülesandeks palus õpetaja nädala jooksul õpilastel need samad paberid igale poole kaasa võta, kus lapsed ise käivad. Kui nädal möödas, arutasid lapsed koos õpetajaga, mis oli juhtunud. Need paberid mis olid alguses ilusad ja kenad olid nädala lõpus kortsus, koledad, katki ja mustad . Seepeale ütles õpetaja lastele, need paberid mida te nädala jooksul kaasas kandsite igal pool, on justkui see sama sõber, tuttav keda te vihkate ja kellele te ühel või teisel moel haiget teete oma sõnadega. Mõelge, et nii, et te ei taha, et teil sama saatus oleks, eks. Sest lõpuks võib see väga kurvalt lõppeda!"
"Ausus on parim ja samas ka kõige õigem eluviis" D. Lebbock
Aitäh lugemast!