Kirjad iseendale

Mõtteid täis paber seisab mul ees,
erinevaid tundeid südame sees.
Vanad tolmunud kirjad korjasin ma üles,
need justkui tuhmunud lilled mu süles.

Kuid siis hetkeks mõtlen vaid,
nendest lugudest midagi ilusat ma sain.
Pole tähtsust sel ruumil ega ajal,
sest need on mu kirjad iseendale.

laupäev, 22. september 2018

Sõbrad





"Üksinduses, haige olles, segaduses - ainuüksi teadmine sõprusest aitab vastu pidada, isegi siis, kui sõber on jõuetu aitama. Piisab sellest, et nad olemas on. Sõprust ei vähenda aeg ega kaugus, ei vangistus ega sõda, ei kannatused ega vaikus. Just neil hetkil kinnitab sõprus tugevamini juuri. Just neist hetkist puhkeb ta õide." Pam Brown

Hei!

Alustan täna oma blogi postitust sellise tsitaadiga just seepärast, et see kõnetab mind hetkel kõige rohkem. Miks?

Vastuseid on kindlasti erinevaid, kuid minu jaoks on minu elus tähtsal kohal minu sõbrad. Ma ei pruugi neid igapäev näha, kuid kui kokku saame on alati mida meenutada. Koos veedetud aeg ja erinevad sündmused aitavad seda kindlasti paremini teha...

Kui leian ajapikku  uue sõbra või teekaaslase, on see alati nii mõnus. Tunnen, et olen leidnud kellegi, kes mind kuulab, kes vahel minu imelike mõtetega kaasa läheb ja mis peamine, nagu öeldud mind igal ajal on nõus kuulama, ning tavaliselt on see vastastikune.

Kuid tekkib küsimus, keda saab enda sõbraks pidada? Kas need on inimesed keda saad sa usaldada? Kas tihtipeale  peab temaga olema pidevalt kontaktis, või siis koos  midagi tegema?

Muidugi, mitte keegi ei keela seda teha, alati on tore midagi koos teha, läbi elades uusi ning huvitavaid tundeid, tehes uusi mälestusi, mida on hiljem mõnus meenutada, kuhu on jõutud. Kallistada, ilma, et peaksin ütlemata, mille eest see nüüd oli.

Tahaksin veidike  rääkida ühest asjast veel... Sõpradest, kes ei ole päris tavalised sõbrad... Väike iseloomustus neist, loodan, et nad ei pahanda.

Minu sõprade seast, kellest on saanud ka  minu töökaaslased. Sooviksin ma neid iseloomustada niimoodi: Julgustaja/Hea kuulaja, Unistaja/Aus inimene ning Päiksekiir.

Julgustaja/Hea kuulaja-On minu töökaaslastest inimene, kes annab vajalikul ajal tuge. Tuletades vahel meelde, et  olen oluline osa maailmast ning mul on täita oma eesmärk.Me kõik oleme märganud ja kohanud inimesi, kes vaikides kuulab, oodates oma korda, et siis oma jutt ära rääkida. Tema puhul leidsin teekaaslase, sõbra, kes on võiks öelda, et alati,  kui aega on minuga maha istuma, ning ausalt ja otsekoheselt, südamest südamesse rääkima. Ta on inimene, kes oma kogemuste põhjal oskab head nõu anda.(Reima N)

Unistaja/Aus inimene- On töökaaslate seas inimene, kes üldjoontes tahab teha suuri asju, muuta maailma, aidates inimesi. Ta on inimene, kellega koos saab ära teha huvitavaid ning suuri asju, teineteist julgustades. Ta on inimene, kes ütleb asjad välja, nii nagu need on. Vahel aitab ta näha asju, mida ma ei pruugi esmapilgul näha.(Kaili L)

Päiksekiir- On minu töökaaslaste seas inimene, kes on justkui päiksekiir, miks? Ta on inimene, kes suudab ikka ja jälle mind üllatada kasvõi läbi selle, kuidas ta oma naeratuse ja mõtetega paneb naerma ka ülejäänud töökaaslased...(Maarja O)

Eelkõige olen ma neile südamest tänulik, sest oma erinevate suhtumistega on nad jätnud jälje. :D

Aitäh! :D

(Kasutatud allikaid)
(https://et.wikiquote.org/wiki/Sõprus) (https://sobranna.postimees.ee/)



reede, 14. september 2018

Omaalgatusliku projekti radadel

Hei!

Täna teeme juttu sellest, kuidas tulime ühe väga toreda põlise Imavere tüdruku Gerlyga ühele väga toredale mõttele, mida tahtsime koheselt teostama hakata.

Aga kõik algas nõnda...

Gerlyga kohtusime me Järva-ja Viljandimaa aktiivsete noorte suvekoolis. Mis toimus 14. -16. august Valma puhkekeskuses.

Kuid...

Üldjoontes on mul hea meel, et leidsin Imaverest ühe väga aktiivse neiu.
Kellele minu mõte ja mis oli  üks mu  kauaaegsemaid unistusi, meeldis. Siis, sealt see pihta tegelikult hakkaski...
Kuna me Gerlyga saime suhteliselt  kohe sina peale, möödus hetk, kui selgus üsna pea nii mõndagi huvitavat.

Pärast laagri lõppu, bussiga tagasi Paide poole sõitest, hakkasime Gerlyga pikemalt omavahel rääkima... Rääkisin oma mõtetest, oma viimasest unistustest, hobidest, oma tegemistest,  mille kuulmisest, oli Gerlyl üllatunud nägu peas... Kas tõesti? Aga... Kui aus olla, siis laagris antud vabast ajast jäi meile tegelikult jutustamiseks isegi  väheseks... Sest tegevusi oli lihtsalt liiga palju, milles tuli osaleda. 😆

Mida ma ootan sellest?

Eelkõige ootan sellest kõigest seda, et kõik kirja pandud eesmärgid saavad täidetud!

See tähendab....et hakkaks tegutsema kahe maakonna vaheline noorteaktiiv.

Et, me jõuaksime sinnamaani, kus noored (kahe maakonna noored) on julgemad ja teadlikumad noorteaktiivi liikmed. Ka seda, et noored on julgemad ennast  väljendama ja osalevad aktiivselt noortekeskuse töös.

Sest, on teada, et ühes maakonnas tegutsevad noorteaktiivid koostöös saavad korraldada suuremaid sündmusi, korraldadades ühiseid ettepanekuid tegevuste korraldamiseks noortekeskustes. (näiteks noortepäev, osalemine  kohvikute päeval, uued huviringid jms.)

Kuid üldiselt praegu, ootame rohelist tuld seoses rahastusega, ennem ei julge edasi vaadata...

Aitäh!
Piret ja Gerly