Alles lõppesid jõulud kui varsti on käes näärid, seepärast toimuski eile Paide noortekeskuses Noorteka nääriöö, mis oli üsna üsna lahe. Eriti meeldisid mulle isiklikult Noorteka nääriööd külastanud näärivana ja tema kaks abilist, kes tõid naeratuse suule oma muhetate naljadega ka noortekas olnud noortele. Muidugi toimus seal ka palju huvitavat veel alates näitlemisest kuni Su nägu kõlab tuttavani välja, mille võitaks osutus meeskond kes esitas Helen Adamsoni lugu "Sing it", mis rääkis kiusamisest, ja muidugi anti ka eripreemiaid, ja hea oli see, et Su nägu kõlab tuttavalt kaotajaid ei olnud, seega said kõik osalejad ühe sooja käepigistuse, et nad julgesid üldse midagi teha.
Aga kui päris algusest alustada siis kõik algas siiski kella nelja paiku Cool Tuuri koosolekuga, kus mängiti meeskonnamänge, ning kus pandi proovile meeskond ise. Mulle isiklikult meeldis mäng, kus pidi terve meeskonna teisele poole sood saama, kui kasutada oli ainult kuus räätsa, (meil siis kuus paberit), kuigi alguses tundus see üsna keeruline aga siiski saime ilusti hakkama. kindlasti pani mind ka mõtlema ülesanne, kus pidi saama pulga maha nii, et mitte keegi midagi ei räägi. Keeruline oli, aga hakkama saime.
Aga kui päris algusest alustada siis kõik algas siiski kella nelja paiku Cool Tuuri koosolekuga, kus mängiti meeskonnamänge, ning kus pandi proovile meeskond ise. Mulle isiklikult meeldis mäng, kus pidi terve meeskonna teisele poole sood saama, kui kasutada oli ainult kuus räätsa, (meil siis kuus paberit), kuigi alguses tundus see üsna keeruline aga siiski saime ilusti hakkama. kindlasti pani mind ka mõtlema ülesanne, kus pidi saama pulga maha nii, et mitte keegi midagi ei räägi. Keeruline oli, aga hakkama saime.
Meeskonnatöö juures oli näha, seda kui palju tegelikult üksteist usaldatakse ja kui palju ollakse suutelised omavahel suhtlema. Kui praegu veel omavahel suhtlemine nii hea ei olnud, siis loodan et, varsti nii juhtub. Seda oli hästi näha selles esimesena nimetatud ülesandes. Kui meeskonnamängud mängitud saime asuda Noorteka nääriöö juurde, mis algas kella kuuepaiku.
Alustati sellest, et kõigepealt pandi reeglid paika, mida kõik siis pidid sel ajal kui Noorteka nääriööl oldi jälgima. Peale seda rääkisin natukene aega mina, oma luuletustest ja sellest kui kaua ma olen sellega juba tegelenud, ning samal ajal kui mina ja mu sugulane riideid vahetama läksime, et esineda peale paari mängu Etendusest "Armastus kolme apelsini vastu" ühe tseeniga ehk nõela looga, mis oli ka ühtlasi kõige naljaks osa meie endiarust selles etenduses, mängiti meeskonnamänge. Peale seda kõike jagati noored rühmadesse ja saadeti majas olevatesse punktidesse ülesandeid täitma, ülesandeid tuli teha suures saalis spordisaalis kui ka köögis. Seekord aitasin ka mina läbi viia ühte töötuba, meie töötoa teemaks oli näitlemine, ja seda kõike tegin ma muidugi koos väga tubli abilise noorsootöötaja Reimaga. Olime Reimaga eelnevat ülesanded välja mõelnud teemadeks olid: jõulud, näärid ja tuleviku noortekas, minu arust kukkusid kõigil antud ülesanne eriti hästi välja, oli nii etüüd, pantomiimis etendus kui ka viimasena räppides mängitud etendus. Mul on hea meel eriti selle üle, et noored on julged oma fantaasiat kasutama. Ja seda oli tõesti väga hästi näha. Muidugi oli neid keda pidi natukene aitama, aga muidu olid kõik tublid, kui arvestades seda, et aega oli neil vaid pool tundi midagi välja mõelda.
Pärast sai ka etendusi näha, ja kordamisele tuli lugu räppides.
Õhtul esines ka mustkunstnik, kes pani oma trikkidega, vähemalt mind mõtlema selle peale, kuidas ta seda teeb? Aga see eest oli see tõesti vahva ja üsna huvitav.
Alustati sellest, et kõigepealt pandi reeglid paika, mida kõik siis pidid sel ajal kui Noorteka nääriööl oldi jälgima. Peale seda rääkisin natukene aega mina, oma luuletustest ja sellest kui kaua ma olen sellega juba tegelenud, ning samal ajal kui mina ja mu sugulane riideid vahetama läksime, et esineda peale paari mängu Etendusest "Armastus kolme apelsini vastu" ühe tseeniga ehk nõela looga, mis oli ka ühtlasi kõige naljaks osa meie endiarust selles etenduses, mängiti meeskonnamänge. Peale seda kõike jagati noored rühmadesse ja saadeti majas olevatesse punktidesse ülesandeid täitma, ülesandeid tuli teha suures saalis spordisaalis kui ka köögis. Seekord aitasin ka mina läbi viia ühte töötuba, meie töötoa teemaks oli näitlemine, ja seda kõike tegin ma muidugi koos väga tubli abilise noorsootöötaja Reimaga. Olime Reimaga eelnevat ülesanded välja mõelnud teemadeks olid: jõulud, näärid ja tuleviku noortekas, minu arust kukkusid kõigil antud ülesanne eriti hästi välja, oli nii etüüd, pantomiimis etendus kui ka viimasena räppides mängitud etendus. Mul on hea meel eriti selle üle, et noored on julged oma fantaasiat kasutama. Ja seda oli tõesti väga hästi näha. Muidugi oli neid keda pidi natukene aitama, aga muidu olid kõik tublid, kui arvestades seda, et aega oli neil vaid pool tundi midagi välja mõelda.
Pärast sai ka etendusi näha, ja kordamisele tuli lugu räppides.
Õhtul esines ka mustkunstnik, kes pani oma trikkidega, vähemalt mind mõtlema selle peale, kuidas ta seda teeb? Aga see eest oli see tõesti vahva ja üsna huvitav.
Mina ütlen omalt poolt suur suur aitäh, et te mind sinna kaasasite, oli väga äge! 😀
