Luuleprõmmi eelvoor Türi Ühisgümnaasiumis

Eile, teisipäeva õhtul 14. novemberil seadsin  ennast oma elu jooksul juba teist korda teele Türi Ühisgümnaasiumisse, esimene kord oli sisseastumiskatsete pärast, kuid eile sedasi sammud sinnapoole, et osaleda seal toimunud Luuleprõmmi eelvoorus. Esmapilgul olin ma veidi eksinud, sest õigupoolest ei leidnud ma koolimaja ülesse sest, oli juba siiski suhteliselt pime.
Mida rohkem kell lähenes poole kuuele,  seda rohkem ma tegelikult närvi läksin, sest nägin järjekordselt neid samu inimesi, kes osalesid ka Kalju Lepiku luulevõistlusel. Seega  teadsin enam-vähem mida neilt oodata, aga ise, vot see oli suur küsimärk... Aga ma annan, natukene aimu, mida ma seal eelvoorus siis žüriile ette lõpuks lugesin. Alustasin luuletusega "Kirjad iseendale" mis kõlas nõnda...

Mõtteid täis paber seisab mul ees,
erinevaid tundeid südame sees.
Vanad tolmunud kirjad korjasin ma üles,
need justkui tuhmunud lilled mu süles.

Kuid siis hetkeks mõtlen vaid,
nendest lugudest midagi ilusat ma sain.
Pole tähtsust sel ruumil ega ajal,
sest need on mu kirjad iseendale.

Teisena lugesin luuletuse, millel ei olnud küll pealkirja, ja alati ei peagi. Aga see luuletus on mind väga palju mingil moel kõnetanud, võib-olla sellepärast et, luuletus räägib lootusest ja võimalustest elu jooksul midagi ära teha.

Kui süda ärkas varjusurmast
just nagu uuesti sündin'd ta.
Ning lootus avas minu silmad
ja lubas veelgi unistada.

Siis hing sai ärevust täis
uut ajastut oodates.
Kogu maailm muutuvat näis,
uus võimalus avanes.

Kolmandaks lugesin ma luuletuse, mis ma  eelmine nädal olin kirjutanud. Luuletus kannab pealkirja "Virmalised"

Õhtuses taevalaotuses,
virmalised ilusad.
Veiklevad pilvepiiril,
nagu öelda soovides midagi.

Esmapilgul nii uus ja ilus,
kuid siis juba
kadun'd nad ongi...

Ning minu viimaseks luuletuseks oli üks talvine luuletus, millel pealkirja otseselt pole.

Kuu paistab, öö on jahe,
olles üksi keset linna
karget talveõhku hingan.
Eemalt paistab pime öö,
risti ette ma ei löö...

sest ma ootan ikkagi talve meeletult. 😊

Osalejaid oli küll suhteliselt vähe, kuid konkurentsi pakkus just minu vanuservanuserühm, kus oli kõige rohkem osalejaid. Õnneks olen rahul, et osalesin. Kui alguses arvasin, et saan eelviimase  või viimase koha, siis minu  üllatus oli suur, sest  läks seal üsna hästi, sain teise koha. Aitäh!

/Foto: TüriÜhisgümnaasium/