Kirjad iseendale

Mõtteid täis paber seisab mul ees,
erinevaid tundeid südame sees.
Vanad tolmunud kirjad korjasin ma üles,
need justkui tuhmunud lilled mu süles.

Kuid siis hetkeks mõtlen vaid,
nendest lugudest midagi ilusat ma sain.
Pole tähtsust sel ruumil ega ajal,
sest need on mu kirjad iseendale.

esmaspäev, 21. november 2016

Kooliõpilase suhtumine üksteisesse

Küsimus küsimuse otsa. Miks on nii mitte naa? Mul tekkis endal üks küsimus, mille peale olen ka  pidevalt mõelnud.
Kuidas suhtuvad kooliõpilased üksteisesse? See on kindlasti üks keerulisemaid küsimusi, aga sellele on kindlasti mingisugune vastus. See ei pruugi olla lihtne, aga igale küsimusele on mingisugune loogiline seletus, eks.
Käies ise suuremad koolis, olen tähele pannud seda, et  suuremas koolis klasside puhul on väga palju näha, et on tekkinud erinevad grupid kuhu osasid õpilasi lihtsalt tema välimuse ja ka käitumise pärast ei võeta, samuti ei taheta võtta gruppi eriti selliseid õpilasi, kes  nii öelda on tuupurid ja nohkarid. Kuid miks? Inimesi on ju erinevaid me saa käituda nii, me ei tohi käituda kaasõpilaste vastu ebaviisakalt, öeldes midagi halba, sest me kõik oleme erinevad. Seepärast ütlen, õpilasi ei tohi võtta tema rahakoti paksuse järgi, vaid tuleb võtta inimest kui tervikut, tema iseloomu järgi. ”Vaata inimest nagu raamatut-mitte kaane vaid sisu järgi “ nagu ütles mulle kunagi keegi, üks väga tore noor naisterahvas, keda ma ka alguses kuulata ei tahtnud aga siis pani mingi juhtum mind sellele lausele uuesti mõtlema. Olge viisakad üksteise vastu, sest see keda te norite, võib olla tulevikus just Teie ülemus.
Igal inimesel on ju mõnikord halvemaid kord paremaid päevi, aga see ei anna õigust, inimestele halvasti öelda. Mõelge ennem kui midagi ütlete, sest keegi võib saada teie öeldust valesti aru, ning samuti sellest ka väga palju haiget saada. Enne mõtle siis ütle.