Kalju Lepiku Luulevõistlus 2016 toimus laupäeval kaheksandal oktoobril. Esialgu kui õpetaja mulle sellest rääkis pani see mind mõtlema, kas osaleda või mitte. Kuid ma olen väga õnnelik et, ma seal osalesin, sest sain jälle kogemuse võrra rikkamaks ning samuti väga palju uusi tutvusi. Kui aus olla siis sain ma oma sugustega rääkida mitte seda, et ma poleks varem saanud aga need kes seal Aruküla mõisas olid, nendega sain ma rääkida millestki mis meid ühendas - selleks olid luuletused. Kui ma kuulasin neid esinejaid jäi mul alguses tunne et, ma olen absoluutselt vales kohas, juba seepärast, et teistel olid minu arvates paremini kirjutatud luuletused, aga siiski sisendasin endale et, ma ei tulnud siia võitma,vaid lihtsalt, tulin siia kogemuste pärast. Mul rõõm tõdeda, et sain aru kui hea on tegelikult olla koos just selliste inimestega. Kuigi konkurent oli tihe oli minu jaoks latt üsna kõrgele seatud, võibolla seepärast, et ma ei teadnud mida sellest üritusest oodata, ja kui ma nii mõnega rääkisin ütlesid et, nad on siin juba mitmendat aastat. Ja seetõttu ei teadnud ma, mida oma kaasvõistejatelt oodata on, see ajas ulle hirmu nahka. Mul on üsna hea meel tõdeda et, enne võistluse algust julgustasid mind ka teised võistlejad. Kuid jah, mu jalg küll värises all aga kui see lõpuks tehtud oli olin üsna õnnelik. Rõõmsaks tegi ka see et, me kõik hoidsime üksteisele pöialt. Kuigi minu jaoks ei ole koht oluline siis oli mul üllatavalt hea meel teiste üle kes said esimese, teise, või kolmanda koha. Aitäh!